Mida ei tohiks teha kui lähedane tarvitab narkootikume?

Kui lähedane tarvitab narkootikume, ollakse tihti valmis ükskõik milleks, et mured kiirelt ja kohe lahendada. On aga mõned käitumisviisid, mis on küll levinud, kuid ei aita ei tarvitajat ega aitajat ennast.

Kolm asja, mida ei tohiks teha:

1. Ära vii teda vägisi ravile

   Vägisi lähedase raviasutusse vedamine mitte ainult ei halvenda teie omavahelisi suhteid, vaid sellel pole ka oodatud tulemust. Otsuse muutuda ja minna ravile peab tegema inimene ise. Ei ole võimalik aidata kedagi, kes ise üldse abi ei soovi. Aitaja ja aidatava vahel peab olema mingigi kokkulepe, kus tarvitaja tunnistab probleemi ja soovib sellele lahendust.

2. Ära esita ultimaatumeid

   Ultimaatumi esitamine stiilist „kui sa kohe tarvitamist ei lõpeta, siis …“ ei aita olukorda lahendada. Ultimaatumid tekitavad negatiivseid tundeid ning frustratsioon võib olla seda suurem, mida tõsisemas olukorras tarvitaja on. Sõltuvuses olev inimene ei suuda oma käitumist koheselt muuta isegi kui ta väga sooviks.

   Sa võid püüda, kuid sa ei saa kedagi narkootikumidest loobuma vägisi sundida. Inimene peab ise võtma vastu otsuse ning selle nimel pingutama. Tung aine järele võib olla suurem, kui ükskõik milline teine emotsioon või tahe.

3. Ära lase kokku lepitud reeglitest üle astuda

   Tarvitaja abistamiseks on väga oluline leppida temaga kokku reeglid ja neist kinni pidada. Piiride kehtestamine ja neist järjekindel kinnipidamine võib olla ainuke viis, mis aitab inimesel, kes tarvitab narkootikume, aru saada oma tegude tagajärgedest. Reeglid võivad olla näiteks: „Minu kodu hoitakse narkootikumidest vaba!”, “Minu kodus hoiame puhtust!” jne.

   See õpetab võtma ise vastutust, mis on vajalik muutuse tegemiseks ja paranemiseks. Reeglite rikkumisse leebe suhtumine teeb tarvitajale tahtmatult halba, sest see teeb lihtsamaks senise tee jätkamise. Samuti ei tekita see austust sinu vastu. Piirid on nii sinu kui narkootikumide tarvitaja huvides.